Ettevõttest

Tallegg tähistab juulis oma 65. sünnipäeva

07. July 2021

Tallegg tähistab juulis oma 65. sünnipäeva ja seetõttu oleme pannud kokku teetähised Talleggi ajaloo tähtsamatest sündmustest.

Talleggi eelkäija Tallinna Linnuvabrik alustas tegevust juba 1956. aastal. Otsus Eesti esimese linnuvabriku rajamise kohta võeti valitsuse poolt vastu juba 14. juulil 1950. aastal, kuid ehitusorganisatsioon – Tallinna Linnuvabriku ehitusdirektsioon – alustas tegevust alles 14. aprillil 1953. Ehitusdirektsiooni direktorist Nikolai Burmannist sai vabriku esimene direktor.

Kuna Eesti linnukasvatajatel puudusid kanamunade ja linnuliha tööstusliku tootmise kogemused, tegi tol ajal tõsist muret personali komplekteerimine. Selles osas oli abiks Leningradi Linnuvabrik, kuhu suunati väljaõppele 12 tulevast linnukasvatajat, sealse tehnoloogiaga käisid tutvumas ka veterinaararst ja zootehnikud. Esimesel aastal toodeti ainult 24 000 muna ja 7,4 tonni linnuliha.

 

 

Linnukasvatus oli Eestis esimene põllumajandusharu, kus kuuekümnendate aastate keskel mindi üle tööstuslikule tootmisviisile, mille all mõisteti munade ja linnuliha tootmise meetodit, mis kindlustab nende saaduste aastaringse stabiilse tootmise ning tööde kõrge mehhaniseerimisastme tootmisprotsessis.

 

 

1982. aasta 1. novembril liideti Tallinna Linnuvabrikuga Kostivere sovhoos, moodustus Tallinna Näidislinnuvabrik-sovhoos.

1987. aastal hakati tõsisemat tähelepanu pöörama linnukasvatusele ning kaks aastat hiljem saadi igalt kanalt juba üle 20 muna aastas rohkem, ettevõtte kogutoodang suurenes eelneva aastaga võrreldes koguni 15 miljoni muna võrra.

1991. aasta on Linnuvabriku suurima toodangu aasta – toodeti 211 miljonit muna ja 1891 tonni liha.

1993. aasta 1. märtsil asutati AS Tallegg. Aktsionärideks olid peamiselt ettevõtte enda töötajad. Ettevõtte toodangus hakkas suurenema liha tähtsus ning vähenema muna osatähtsus. 1996. aastal ostis ettevõte AS-i Ranna Linnukasvatus tervikvara –  tapamaja, sugulindude osakonna, kaks broilerikanalate osakonda ning söödatehase. Olulisemateks eksportturgudeks said Läti ja Leedu.

1999. aastal omandas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank täiendava aktsiaemissiooni läbi 41,4% Talleggi aktsiatest. Aktsiaemissioonist saadud raha suunati täielikult uutesse investeeringutesse, mille eesmärk oli tootmise efektiivsuse ja toodangu kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmine.

2001. aasta juuni lõpus ostsid Soome ettevõte HK Ruokatalo ning Rootsi Farmerite Federatsioon (LRF) AS Tallegg aktsiate kontrollpaki.

2003. aastal võttis Tallegg kasutusele uue puna-valge värvikombinatsiooniga logo ja korporatiivse sümboolika, uue välimuse said ka kõik pakendid. Samal aastal kasvas HKScan osalus Talleggis 98,3%-ni.

2004. aasta kujunes Talleggis suurte muudatuste aastaks. Sellele pani aluse Eesti ja teiste Balti riikide ühinemine EL-ga, mis tihendas konkurentsi Baltikumi turul. Tunduvalt tihenes HKScan Balti grupi ettevõtete omavaheline koostöö.

2009. aastal jõudis broileriliha tootmine Talleggis rekordilise 14,5 tuhande tonnini, kuid ka tarbimine kasvas sama kiiresti.

2013. aastal renoveeriti ja laiendati Talleggi Tabasalu tehas ning koliti kogu tootmine Loolt Tabasallu. 2014. aastal ühendas HKScan oma Eesti tütarettevõtted ühise juriidilise nime alla– AS HKScan Estonia.

2015. aastal müüs HKScan Estonia Talleggi munaäri Taani ettevõttele Dava Foods, et keskenduda edaspidi kanaliha tootmisele.

 

2017. aastal renoveeriti Eesti suurim broilerifarm – Talleggi Rannamõisa linnufarm, kus kasvab aastas ligi 3 miljonit tibu. Investeeringuga tagati lindudele parem heaolu, kvaliteetsem õhk ja valgustus, uued söötmis- ja jootmissüsteemid. Samuti võeti farmis kasutusele uus tehnoloogia, mille abil on võimalik arvuti vahendusel reaalajas jälgida ja kontrollida lindlate sisekliima näitajaid.

 

2019. aastal tunnustas Põllumajandus- ja Toiduamet Talleggi linnukasvatust ilma antibiootikumideta kasvatatud kanade süsteemi loomise eest.

Sellest tulenevalt lisas Tallegg värske kanaliha pakenditele vastava märgise „Antibiootikumideta kasvatatud“.

Tallegg on ainus ja suurim eestimaine kanalihatootja omades Põhja-Eestis seitset linnufarmi. Aastas kasvatame enda farmides üle 13,5 miljoni linnu. Peame oma suurimaks väärtuseks kodumaist toitu, mis on kasvanud vastutustundlikult ning pärit meie oma farmidest, ning maitsvat toitu, mis on Eesti inimeste maitse järgi tehtud.

Täna töötab meie Tabasalu tootmisüksuses ligikaudu 300 inimest, kus valmistatakse töötlemata jahutatud ja külmutatud lihatooteid, marineeritud liha, küpsetatud ja suitsutatud lihatooteid, rulaade, sinke, vorste ja suupisteid.

 

 

HKScan muudab elu maitsvamaks – täna ja tulevikus. Soovime kasvada mitmekülgseks toiduettevõtteks, kelle vastutustundlikult valmistatud ning maitsvad tooted on tarbijate mitmekesise toitumise osa. Nii argipäevadel kui ka erilisematel hetkedel. HKScanis töötab 7000 spetsialisti, kellel on enam kui saja-aastane kogemus kohaliku toidu tootmisel. Meile tähendab vastutustundlikkus pidevat toidutootmise arendamist ning konkreetseid tegevusi kogu väärtusahelas. HKScani eesmärk on toidu tootmine alates loomakasvatusest kuni tarbijateni muuta süsinikuneutraalseks hiljemalt 2040. aasta lõpuks. Meie koduturud asuvad Soomes, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus ja Taanis. Turustame oma tooteid populaarsete kaubamärkide all, nende hulgas HK, Kariniemen, Via, Scan, Pärsons, Rakvere, Tallegg ja Rose. Koostöös strateegiliste partneritega oleme tuntud ka Kivikylän, Tamminen ja Boltsi kaubamärkidega. Börsil noteeritud HKScani netokäive oli 2020. aastal 1,8 miljardit eurot.