Talleggi saadik Anni Rahula: tütre lemmikud on kana, kala ja munad
Eelmise aasta kevadel pisitütre Rubi emaks saanud Talleggi saadik Anni Rahula tõdes, et tütar on olnud kogu aeg hea isuga ning lisatoidu andmine läks tal väga sujuvalt. “Nüüd küsib ta juba ise kana, kala ja muna. Need sõnad on tal igatahes selged,” muigas Rahula.
Anni Rahula elu lahutamatuks osaks on olnud täisväärtuslik toitumine. See ei muutunud ei raseduse ajal ega ka pärast seda ning sama mõttelaadi tahab ta anda edasi ka oma tütrele. Lisatoidu andmisel jälgis ta hoolikalt soovituslikke norme. Kuna beebil nõuab iga uue maitsega harjumine aega, siis lisas ta uusi toiduaineid menüüsse ükshaaval.
“Alguses tutvustasin teda puhaste maitsetega. Et poleks kõik kokku segatud. Alustasin püreestatud köögiviljadega ja hiljem lisasin teisi puhtaid maitseid nagu kanaliha või veiseliha. Alustasin ka väga väikeste kogustega, alguses lasin tal lihtsalt maitsta,” meenutas Rahula, kelle sõnul jälgis ta hoolikalt, et laps saaks nädala jooksul kõik vajalikud toitained kätte ja et toidud oleksid lihtsasti seeditavad. “Rubile maitseb kõik, mis on söödav! Ta tahab hästi palju kana, kala ja mune. Neid oskab ta ise küsida ja tundub, et kuuluvad tema lemmikute hulka!”
Sujuv üleminek
Mis on aga ülejäänud põhitõed, mida väikelapse toitumise puhul silmas võiks pidada? Diplomeeritud toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul võiks lapsele lisatoitu hakata andma viiendal või kuuendal elukuul, sest siis hakkavad tema sünniga kaasa saadud rauavarud lõppema. Laps saab sündides oma esimesed rauavarud kätte just emalt. Peamist rauaallikat – liha – võiks laps kuuendal elukuul juba kindlasti saada.
“On erinevaid lähenemisi, leidub ka neid, kes soovitavad lisatoitu hakata andma juba neljandal elukuul. Palju sõltubki lapsest ja tema kaalust,” nentis ta.
Alustada võiks püreedega ja pehmema koostisega toitudest. Kuna laps on harjunud rinnapiimaga, siis võiks üleminek tahkele toidule olla võimalikult sujuv. Holstingu sõnul võiks praegu proovida suvikõrvitsat või tavalist kõrvitsat püreestada ja lapsele anda lusika, isegi poole teelusika haaval.
Hooajalised köögiviljad
“Hooajalised köögiviljad on alguses heaks valikuks. Alles siis võiksid tulla teraviljatooted ja toidukogust võiks järk-järgult suurendada,” lisas Holsting, kes rõhutas, et selle käigus tuleks pidevalt kuulata lapse soove. Oluline on see, et lapsel ei tekiks vastumeelsust. “Uue maitsega harjumine võib kesta 10-15 pakkumiskorda, st kui olete paar korda uut toitu pakkunud ja laps seda isukalt ei söö, ei tähenda see halba maitset lapse jaoks, vaid uus maitse vajab veel pakkumist ja harjutamist,” lisas ta.
Kui lapse viiendal või kuuendal elukuul hakatakse talle lihatoite andma, tuleks see esmalt kindlasti peenestada. “Järk-järgult võiks siis tükilisemaks minna. Rauarikkuse poolest on eriti soovituslikud kalkuni-veise ja ka kanaliha,” avaldas Holsting.