Kuidas olla keskonnasõbralikum?

Millist liha süües on võimalik olla keskkonnasäästlik? Toitumisspetsialist ja Talleggi saadik Teele Teder selgitab, kui palju ja millist liha võiks keskkonnasõbralik tarbija süüa.

Kas oled kuulnud ütlust, et just see toit on meile parim, mis on pärit meie enda piirkonnast? See on parim meile kahel põhjusel. Üheltpoolt on see meile kõige loomupärasem toit, sest oleme loodud sööma kohalikku. Sellise toiduga on meie kõhubakterid ja mikrobioota juba sajandeid harjunud ning seda on kõige lihtsam omastada ning seedida.

Keskkonnaministeeriumi poolt 2020. aastal korraldatud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringust selgub, et eestlased on huvitatud keskkonnasäästmisest. Tervelt 43% elanikest soovis elada senisest keskkonnasäästlikumalt. Kohaliku toidu tarbimisega saab oluliselt oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Võimalikult lühike transporditeekond ja tarneahel on keskkonna aspektist väga oluline. Lisaks väikesele süsiniku jalajäljele on kohaliku toidu eeliseks toidu värskus ja kvaliteet. Erinevaid lihasid võrreldes on kõige keskkonnasõbralikumad just kana- ja sealiha. Nimelt kulub nende kasvatamiseks kõige vähem loodusressursse.

Loodussõbralik tarbija ei tarbi ka üle. Siinkohal tasub meeles hoida, et soovituslik valgukogus päevas ühe inimese kohta on 0,8-2 grammi valku ühe keha kilogrammi kohta. Ametlikult on kokku lepitud ka see, et rohkem kui 2,4 grammi keha kilogrammi kohta pikema aja jooksul on liiga palju. Seda mitte ületades oled samuti teinud olulise sammu keskkonnasäästlikkuse suunas.

Seega, kui soovid keskkonda säästes tarbida liha, siis eelista kohalikku ning pea kinni tervislikest kogustest.