Anni Rahula: uus olukord tõestab meile, kui oluline on kohalikku tarbida ja toetada
Anni Rahula jaoks on puhastest koostisosadest perele toidu valmistamine alati olnud meelistegevus. „Mida lähedamalt toit tuleb, seda paremini tean, kuidas on see kasvanud ning kui puhas see on,“ ütleb Talleggi saadik Anni Rahula ise. Praeguses uues olukorras tunnetab ta, et kohaliku toidutootmise tähtsustamine kasvab ka teiste inimeste seas mitte ainult iga päeva, vaid lausa iga tunniga.
Tallegg on Eesti ainsa linnulihatootjana praeguses olukorras väga paljude eestlaste jaoks olulisel kohal, et perele toidulaual kvaliteetset toitu serveerida. „Tavatarbija ei ole Eesti toidujulgeolekut osanudki nii kõrgelt vist hinnata, kui ta teeb seda praegu. Ka mina ajan söögi headuse puhul väga taga seda, et see oleks puhas ning võimalusel kohalikku päritolu. Eriti oluline on see minu jaoks lihatoodete puhul,“ räägib Anni.
Linnukasvatamise eeskirjad
Eestis ning kogu Euroopa Liidus on antibiootikumide kasutamine kasvuhormoonide ja -stimulaatoritena ning haiguste ennetamiseks lindude ja loomade kasvatamisel keelatud. Antibiootikumide kasutamine on lubatud vaid ravi eesmärgil ja ainult veterinaararsti ettekirjutuse alusel vastavalt labori- ja kliinilistele uuringutele, seejuures jälgitakse ravimi kasutamist hoolikalt. Juhul, kui lindu on olnud vajadus antibiootikumidega ravida, kehtib lihatööstusesse saatmise keeluaeg, mida jälgitakse väga rangelt – nii tagatakse, et ravimijäägid ei jõua inimese toidulauale. Eestis kontrollib nende reeglite täitmist Toidu- ja Veterinaaramet.
Teisalt vähendavad head pidamistingimused linnu ravimise vajadust drastiliselt. Eesti ainsa linnulihatootja Talleggi kanade puhul saab näiteks tõesti öelda, et kanad kasvavad niivõrd heades tingimustes, et ravimise vajadus on viidud miinimumini. Vastutustundlikud ettevõtted loovadki loomadele ja lindudele võimalikult head elutingimused, et vähendada vajadust ravimise järele. Kui lind on siiski mingil põhjusel haigestunud, siis hoolitsetakse tema eest ning ravitakse veterinaararsti määratud raviskeemi järgi. Seejuures eelistatakse ravimisel alati looduslikke alternatiive.
Kuidas tarbija neid reegleid peaks teadma? „Nagu meil kõigil, siis usun, et ka ettevõtetel on kohustus olla iseenda parim versioon. Mina ei suuda kõigel silma peal hoida ning seetõttu jään ma palju lootma järelevalveorganitele, tootja enda südametunnistusele ja sellele, et ta on võtnud eesmärgiks pakkuda tarbijale ainult parimat,“ tunnistab Anni.
Lihtne tegevus, mida inimene näiteks poes olles teha saab, on lugeda pakendil olevaid koostisosi. Kui midagi nimetatutest kõlab võõralt või arusaamatult, siis tasuks see toode pigem ostmata jätta. „Sarnaselt toimides on mul kujunenud ka enda lemmikud tootjad, kelle asju julgen poest kasvõi pimesi soetada,“ räägib Anni.
Kohaliku ettevõtluse toetamine
Anni jaoks on väga oluline toetada kodumaist tootjat. „Elan ise samuti maal ja näen kõrvalt, kuidas inimesed põldudel väsimatult toimetavad. Juba seetõttu on näiteks köögiviljade ja ka lihatoodete puhul minu jaoks väga oluline osta kodumaist. Täna on ka Eesti toidutööstuses ja põllumajanduses töötavad inimesed need, kes ei saa jääda kodukontorisse ning peavad oma tööd neis eritingimustes jätkama. Tänu nendele saame meie toidupoest kõik vajaliku ka praeguses keerulises olukorras kätte,“ rõhutab Anni.
Loomad ja linnud farmides vajavad igapäevast hoolitsust. See eeldab töökäte olemasolu ja on oluline, et töötajad püsiksid terved. Selleks on tööstused muidugi karmistanud oma niigi rangeid hügieenireegleid ja paika pannud terve hulga teisi ettevaatusabinõusid.