Anni Rahula: emad peaksid pärast sünnitust rohkem oma keha kuulama
Sünnitus on füüsilist pingutust nõudev tegevus, mistõttu tuleb edukaks taastumiseks kuulata tähelepanelikult oma keha, vältida liigset pingutamist ning treeningute juurde naastes valida vastavalt koormus.
Kevadel pisitütre emaks saanud Talleggi saadik Anni Rahula jaoks oli sünnitus sedavõrd mõnus kogemus, et üsna kohe alustas ta jalutuskäikudega. Neli nädalat hiljem proovis juba sörkjooksu ning joonekohtunikuks olemist. Sealt edasi on naine väga vaikselt koormusi tõstnud ning ka pilatese treeningutega teadlikult keskkohta tugevdama hakanud.
„Minu kogemusega ei saa aga just paljud naised samastuda, mistõttu ongi oluline mitte kedagi teist endale eeskujuks seada, vaid oma keha kuulata ja vastavalt talitseda. Minu jaoks on aktiivse eluviisi lahutamatuks osaks täisväärtuslik toitumine ning see ei muutunud raseduse ajal ega ka pärast seda.
Uue eluga harjumise muutsin enda jaoks oluliselt mugavamaks varem sügavkülmutatud kanaliha portsjonitega. Pärast sünnitust olen neid jao pärast sulama pannud ning kehale kerge, kuid täisväärtuslik toit valmib suurema vaevata,“ tutvustas Rahula kavalat nippi.
Ka Ida-Tallinna Keskhaigla Perekooli juhi Diana Lehe sõnul aitab mõõdukas füüsiline aktiivsus pärast sünnitust kehal taas tugevaks ja terveks muutuda. Kuid kindlasti tuleb lasta kehal enne omas tempos terveneda ning raseduse eelset vormi ei tohiks kindlasti mõõdupuuks seada.
Kogenud ämmaemand jagab soovitusi, mida sünnitusjärgse treeninguga alustades silmas pidada.
Õige aeg
Alguses vajavad nii ema kui laps aega uue elu ja rutiiniga harjumiseks ning see peakski olema peamiseks prioriteediks. Iga laps on erinev – üks vajab pidevat kussutamist ja tegelemist, teine magab rahulikult tunde. See kõik mõjutab ka ema energiataset. Esialgse taastumise pikkuseks loetakse 2-4 kuud, kuid ühest ajalist mõõdet, mis kõigile sobiks, ei eksisteeri. Iga naine peab oma keha kuulama ja vastavalt sellele tegutsema.
Ära endale liiga tee
Aktiivse elu juurde naasmisel ei tohiks end lasta survestada ning stressi peaks sel kaunil ajal endast eemal hoidma. Liiga kiiresti ei tasu ka raseduse eelset vormi taga ajama hakata. Alustuseks piisab, kui värske ema koduski pisut liikuda jaksab. Edasi võib koos beebiga maja ees lühemaid distantse kõndida ja värsket õhku hingata. Ja kui see kõik juba raskusteta välja tuleb, siis tasub koormuse tõstmisele mõtlema hakata.
Mida iganes ema teeb, ei tohi unustada loomulikku kehaasendit. Kõige rohkem kipub koormust saama selg, mistõttu tuleks üle vaadata mähkimislaua kõrgus ning vältima peaks ka liialt madalale kummardamist. Viimast just beebi voodisse asetamisel.
Vali sobilik treening
Treeningutega alustamiseks sobib jalutamine, samuti erinevad harjutused beebiga, kus raskuseks ongi laps ise. Lapsega koos treenides saab ema enda kehale tähelepanu pöörata ning ka laps ei jää tähelepanuta. Vaagnapõhjalihaseid saab treenida igal ajal ja igas kohas ning see ei ole vajalik üksnes sünnitanud, vaid igas vanuses naistele. Mõne kuu möödudes võib rutiini lülitada juba ka pilatese, jooga ja ujumise. Kindlasti tuleks mõnda aega hoiduda raskematest treeningutest ning enne iga treeningut tuleks keha korralikult üles soojendada.
Õige dieet
Dieet ei tähenda kindlasti kaloraaži vähendamist, vaid võimalikult mitmekesist toitumist.
Kehale mõjuvad hästi valgurohked kerged lihad, palju köögi- ja puuvilju ning kasulikke rasvasid, mida leidub nii avokaados kui pähklites. Sünnituse eelselt tasub ette valmistada paari nädala toit ja see sügavkülmutada. Väike ettevalmistus aitab mugavamat ja stressivaesemat taastumist, ega luba emal söömist unustada. Vaid siis, kui ema on terve ja tasakaalus, saab ta täielikult lapsele pühenduda.