Galina Ingel

Kiire õppija, kes tööd ei karda

Galina Ingel on meie linnukasvatuse Loo, Saha, Ülgase ja Kaarma broilerifarmide juhataja, kes ettevõttes töötanud alates aastast 2011. Lindudega töötamist alustas ta hoopistükkis Anijal, Pääsusilma sugulinnufarmis linnutalitajana, olles seal ametis 7 aastat.

Tegelikult oli asi nii, et Galina sõbranna võttis ükskord kaasa kohaliku ajalehe, kus oli linnutalitaja töökuulutus. „Ta mõtles, et just mina võiksin proovida – nimelt otsiti linnutalitajat vastvalminud sugulinnufarmi. Kuna see farm asus minu kodule lähemal ja tundus väga huvitav pakkumine, mõtlesingi kandideerida. Seda, millega ettevõte tegeleb, teadsin juba varasemast ajast, tuttavate kaudu. Nii ma siia tööle sattusin,“ jutustab Galina.

Loomade ja lindudega oli ta varasemaltki palju kokku puutunud, seega ei olnud amet tema jaoks väga võõras, küll aga valdkond. „Olen kiire õppija ja tööd ei karda. Praeguses ametis (juhatajana) täitus mul nüüd 7 aastat (Galina alustas juhatajana tööd 1.mail 2018) ja selle eest pean tänama oma otsest juhti. Otsiti Laabi ja Rannamõisa broilerifarmide juhatajat ja ametikohta pakuti mulle. Olin kergelt šokis, kuna ei osanud talitajana taolist pakkumist üldse oodata… ma ei vastanudki kohe, vaid võtsin mõtlemiseks aega,“ meenutab ta. Kodustega rääkides olid aga just vanemad lapsed need, kes soovitasid tal pakkumise vastu võtta. „Nende sõnumi täpne sisu oli, et proovi ikka, mis sul kaotada on – ära öelda võid hiljem alati. Olles toona ka veel viieaastase lapse ema, ehmatas mind rohkem töö asukoht, kuna need farmid asusid minu elukohast üpris kaugel ja seega tuli päevad ümber organiseerida. Vastasin muidugi jaatavalt. Tööandja tuli mulle selles osas vastu, et sain oma päevaplaani ise reguleerida, mis oli mulle kui väikese lapse emale suureks abiks.“

Galina tunnistab, et tema jaoks oli tegemist väga keerulise ja eneseületamist nõudva väljakutsega. „Olles ise uustulnuk uues kohas, pidin hakkama ka uusi töölisi otsima. See polnud teps mitte kerge ja nii mõnigi kord mõtlesin, et mulle aitab, aga sisimas hoidis mind miski ikka kinni. Tagasi vaadates saan öelda, et arenesime kõik koos ja ise õppides ning teisi õpetades, läbi raskuste ja naeru. Mul on väga hea meel, et sel moel kasvasime kolleegidega üha rohkem ja rohkem kokku,“ toob ta välja.
2024.aasta 1.veebruarist viidi Galina üle – amet jäi samaks, kuid farmid vahetusid. „Nüüd olen Loo, Saha, Ülgase ja Kaarma broilerifarmide juhataja ning võib öelda, et sisseelamine ei olnud üldse raske. Kolleegid võtsid mind kiiresti omaks, muidugi oli abiks asjaolu, et neist mitmeid tundsin juba varasemast ajast. Minu igapäevatöö on hoida kontrolli all kõik eelpool mainitud farmid ja nendes toimuv, tagada farmide toimimine ja peamiselt farmipersonali tööd planeerimine ning organiseerimine. Selleks koostan igakuiselt töö- ja puhkegraafikuid.“

Ta nendib, et personaligraafikute koostamine pole kerge. „Kui kõik on terved, kulgeb töö hästi, aga nii kui mõni töötaja peaks haigeks jääma, on minu ülesandeks talle kohe asendaja leida. Tihti tuleb sellepärast kogu tööajagraafik üldse ümber teha. Pean mõtlema mitu sammu ette, et kuidas täpselt, keda ja kuhu. Ma ei ütle, et see on raske, kuid reageerida tuleb kiiresti. Vast see hoiab tööl ka erksana – töö on kiire ja teinekord ootamatusi täis, aga huvitav. Mulle väga meeldib meie ühine suur eesmärk – on ju meie tagada, et inimeste lauale jõuaks kvaliteetne kodumaine kanaliha. Ka kolleegid on toredad ja rõõmsad, naeratavad isegi siis kui on raske. Meeskond on ühtehoidev ja abivalmis,“ jagub Galinal oma inimeste kohta kiidusõnu.

Võiks ju arvata, et linnufarmis töötades peab oskama vaid lindudega suhelda, aga võta näpust. Galina sõnul peab farmi juhataja olema enesekindel ja hea inimestega suhtleja, saades hakkama töökorraldustega, neid ise samas nii jagades kui täites. „Kindlasti on selles ametis olulisel kohal võime ette mõelda ja oskus organiseerida ning planeerida. Mõneti on farmi juhataja positsioon hea võimalus karjääri teha ja kõrgustesse pürgida. Tööandja toel olen saanud käia mitmetel koolitustel ja kursustel, olen palju õppinud ning tööandjale väga tänulik,“ ütleb Galina. Tema pere toidulaualtki leiab tihti Talleggi ja Rakvere tooteid, lemmikuks peab ta Talleggi ahjukana.

„Pere ja lähedased inimesed on minu jaoks kõige tähtsamad, veedame koos väga palju aega ja lapselapsedki vajavad palju tähelepanu. Põnevaid vabaajategevusi leiab alati, olgu selleks siis mõni väliüritus või laadapäev, kinoskäik või niisama koeraga jalutamine. Ikka ja jälle leiad kodus midagi, mis vajab uuendamist ja kui on rohkem vaba aega, sõidame mööda Eestit ringi. Kui on pere ja lähedased ümberringi, siis ei ole midagi rasket!“ ütleb ta kindlameelselt. „Kes teeb, see jõuab ja kui teeme koos, siis jõuame rohkem. Koos on kergem ja lõbusam! 😊“ Just see on moto, mis kehtib Galina sõnul nii tööl kui kodus.