Anita Viliberg
Talleggi tehase algtöötlemise tööjuhile Anitale meeldib parendada protsesse töökohal ja tootmises
Tööjuublilar Anita Viliberg tähistas äsja 25 tööaasta möödumist Talleggi Tabasalu tehases. Anita alustas oma karjääri erinevate liinitöö operatsioonidega ja töötas hiljem mitmeid aastaid kaalujana ning valmistoodete tsehhi brigaridina. „Tookord meelitas tööle sovhoosi poolt antav elamispind,“ meenutab Anita, kelle ametinimetuseks on juba mõnda aega algtöötlemise tööjuht.
„Tegelikult olen selle majaga tuttav juba Ranna sovhoosi ajast, kui Tabasallu ehitati Hollandi firma Storki poolt esimene välismaisel tehnoloogial põhinev lindude algtöötlemise tehas. Siis värvatud töölised saadeti Lätti Kekkavasse koolitusele, et oleks mingitki aimu, mida meil tegema tuleb hakata. Ühtekokku olin siis tööl 14 aastat. Vahepeal taastati Eesti iseseisvus ja sovhoosist sai AS Ranna Linnukasvatus,“ jutustab ta.
Nagu me teame, olid Eesti Vabariigi algusaastad rasked ja seda ka linnukasvatusele. Nõnda pakuti Anitale vahepeal tööd hoopis teises ettevõttes, müügivaldkonnas. „Väljakutse oli ahvatlev ja võtsin selle vastu. Alustada hulgilao avamisega nullist oli päris mahukas projekt. Tegin seda tööd neli aastat, kuid vahepeal ostis AS Tallegg ära Ranna linnukasvatuse ja olud hakkasid paranema. Juhataja kutsus mu Talleggisse tagasi. Nimelt vajati seal meistrit, kes tunneb valdkonda, aga kes tuleks siiski väljapoolt. Nii ma siis tulingi tagasi, elasin ju Tabasalus ja töökoht oli lähedal.“
Uus väljakutse oli keeruline, kuid teostatav. „Esmalt tuli hakata värbama alalist personali, sest vahepeal olid hakkajamad töötajad juba ära läinud ja enamus tööd tegid nn.turuvarblased, kes hommikul bussiga keskturu juurest kohale toodi – mõelge ise, milline oli kaader ja kuidas nägi välja töö tegemine. Seega tuli palju tegeleda personalitööga. Seejärel sai asutatud koristusosakond, et igal tootmisruumil oleks oma kindel koristaja. Seoses sellega sai läbitud mitu head koolitust koristusvaldkonnas. Tootmise intensiivsuse tõusuga leiti sellele osakonnale aga eraldi juht. Samal ajal tuli tegeleda ka tööohutuse ja töökeskkonna teemadega ja läbida jälle mitmeid koolitusi. Kuni nn. kokku kolimiseni Lool asuva tootmisega (aastal 2013) tuli mul tegeleda osaliselt kogu majaga, peale seda ainult algtöölemisega,“ iseloomustab Anita toonast elu-olu ja töökorraldust.
Anita sõnul erineb tänane töökeskkond väga suurel määral sellest, mis oli 20 aastat tagasi. Välja on vahetatud enamus masinaid, muutunud on tehnoloogilised protsessid. „Oleme püüdnud teha kogu töö võimalikult mugavaks, mistõttu on muutunud ka näiteks tootmishügieen, tööriided, jalanõud, ühekordsed isikukaitsevahendid, jne. Töömahuga on osakonnas kasvanud inimeste arv, sest kui Loo tootmisega sai kokku kolitud, tekkis ka kohustusi juurde. Varem oli ülesandeid, mida sai teistega jagada, kuid mis selle muudatuse tulemusena jäid mulle. Kui osakonda lubati palgata eestööline, otsisin linnapealt üles vana tuttava Hamm Elvi kes kunagi meil töötas ja protsesse tundis. Mõned aastad tagasi, kui tootmise intensiivsus tõusis lubati tööle võtta ka tööjuhi abi, kelleks osutus samuti selle valdkonna asjatundja Sulev Kasemetsa Kuna tunneme üksteist juba varasematest aegadest, on meil omavaheline klapp hea,“ rõõmustab Anita.
Tööjuhi igapäevaseks ülesandeks on kontrollida, et igas tootmislõigus oleks kindel arv inimesi. „Meie ju alustame päeva ja meist sõltuvad teised osakonnad. Igaks kuuks tuleb teha kindel tööaja graafik, sest töö Tabasalus algab väga täpselt, aga selle lõpuaja välja selgitamine toimub üksnes prognoosi abil. Teeme tihedat koostööd algtootmise ja koostööpartneritega, kellest sõltub suuresti kogu meie päev,“ iseloomustab Anita oma tööpäevade kulgemist. „Tööjuht võtab arvele oma osakonnas toodetud kauba, mille väljastamisel vormistab saatelehed ja teeb arved. Tööjuht peab oskama kuulata, vaagima kõiki tööd puudutavaid ideid, olema loogilise mõtlemise, tehnilise taibu ja väga kannatliku meelega,“ loetleb ta üles tööks vajalikke omadusi.
Anitale meeldib väga kui keegi tuleb mõne uue mõttega – kas ja kuidas töökohal midagi muuta või protsesse parendada. „Siis katsetame ja otsustame koos ning kui kõik sobib, siis nii jääbki. Kui olud seda nõuavad, tuleb endalgi käed külge panna. Kõik uuendused tootmisprotsessides on teretulnud ja ütlus „aga nii on ju kogu aeg tehtud!“ tekitab minus trotsi. Mulle meeldib töötada inimestega, sest igaüks meist on erinev isiksus ja oma töötajaid jälgides ning kuulates saad aimu, kellega on tegemist. Oleme nagu ühtne pere kõikide murede ja rõõmudega – koos naerame, koos nutame ja leiame kitsastes tingimustes lahendusi. Tabasalus on väga hea toomistiim, kõik meie tööjuhid on pikema staažiga ja tänu juhataja Kaido Eliasele väga hästi kokku sulanud. Olen tööandjale tänulik paljude koolituste eest, mis on võimaldanud pidevat arengut oma töövaldkonnas.“
Muuseas, juba nii vanaema kui vanavanaema staatuses Anita on väga suur lugemishuviline ning raamatukogus tihe külaline. Samuti meeldib talle vaba aega sisustada kultuuriga, väisates erinevaid näitusi, teatrietendusi ja kontserte. Eesti piires peab ta end suureks reisiselliks, sest ka siinmail on palju avastada ja ringi vaadata.