Eesti inimesed pööravad üha rohkem tähelepanu toidu päritolule

17. august 2026

Enam kui veerand Eesti inimestest on hakanud viimase aasta jooksul rohkem tähelepanu pöörama toidukaupade päritolule, selgub Talleggi tellitud ja Norstati läbi viidud uuringust. Kõige olulisem on kodumaine päritolu värske kanaliha, munade ja piimatoodete puhul. Kuigi valiku tegemisel on jätkuvalt oluliseim hind, on 60% inimestest nõus kodumaise toodangu eest vajadusel rohkem maksma.

Tervikuna leiab pea 50% Eesti inimestest, et kodumaine päritolu on toidukaupade valikul nende jaoks oluline ning sama suurusjärk inimesi kontrollis viimasel poeskäigul vähemalt ühe toote puhul selle päritolu.

Kodumaiste toodete suurimate eelistena tõid vastajad esile värskuse, kohalike ettevõtete toetamise, parema maitse ning suurema usalduse. 80% inimestest valivad igapäevaseid oste tehes vähemalt mõnikord teadlikult kodumaise toote välismaise alternatiivi asemel ja vajadusel ollakse valmis kohalikku eelistama ka juhul, kui hind on kõrgem. Sealjuures oleks 31% inimestest valmis maksma kuni 5% kõrgemat hinda, 19% vastanutest kuni 10% rohkem ja 9% üle 10% rohkem.

Kohalik tootmine aitab tagada toidujulgeolekut

Kõige enam peetakse Eesti päritolu oluliseks värske kanaliha, munade ja piimatoodete puhul. Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektori Janne Laik-Lõhmuse sõnul on inimestele toidu päritolu oluline nii praktilistel põhjustel kui ka põhimõtteliste väärtuste tõttu. Näiteks viitas kaks kolmandikku vastajast, et eelistavad kodumaist toodangut kuna see toetab siinset põllumajandust ning ligi pool vastajatest märkis, et see on oluline töökohtade säilitamiseks.

Kohaliku kauba eelistamist nähakse olulisena ka juhul, kui Eestis peaks midagi juhtuma: üle 80% vastajatest nõustus, et kohalik tootmine aitab tagada toidu kättesaadavuse kriisiolukordades.

“Kui me räägime laiemalt toidujulgeolekust, siis on esikohal see, et me suudame endale ise toitu toota ja me ei pea mõnest teisest riigist sõltuma. Seda aitab aga tagada kodumaise toote eelistamine poes: see annab tootjatele võimaluse rohkem investeerida nii tehastesse kui ka inimestesse. Kodumaine ei ole ainuüksi tore sildike. See tähistab reaalset väärtust,” kommenteeris Laik-Lõhmus.

Kodumaise eelistamist kinnitavad ka Selveri müügiandmed. Poeketi 2026. aasta esimese poolaasta müügiandmetel moodustasid Eesti päritoluga tooted 65,3% toidukaupade käibest. Kõige tugevam on kodumaise toodangu eelistus värske liha, valmistoitude ja kondiitritoodete puhul, kus selle osakaal ületab 95%. Selveri
sortimendis on enam kui 15 000 eestimaist toodet, sealhulgas üle 1000 väiketootja toote.

Selveri juhi Kristi Simonseni sõnul kinnitavad andmed, et kodumaisel toidul on inimeste igapäevases ostukorvis kindel koht. „Kodumaist toitu eelistades toetab tarbija Eesti tootjaid, kohalikku toidutootmist, maaelu ja Eesti toidujulgeolekut,“ ütles Simonsen.

Tarbijale tähendab kodumaine eelkõige kohalikku toorainet

Enam kui 75% tarbijatest peab eestimaiseks tooteks seda, kui toidukauba põhitooraine on kasvatatud Eestis. Kaks viiendikku ütles, et nende hinnangul võib Eesti toiduks pidada lihtsalt Eesti ettevõtte valmistatud toitu. Samas leiab ligi viiendik inimestest, et piisab ka sellest, kui pakil on Eesti lipp või muu tuttav märgis.

Laik-Lõhmus ütles, et tarbijate arusaam kodumaisest toodangust ja selle olulisusest teeb tootjatele rõõmu. “Nagu uuringust nähtus, siis on värske kanaliha puhul tarbijate jaoks eriti oluline, et toodang oleks kodumaine. Kogu Talleggi värske kanaliha tulebki meie enda farmidest Eestis. Ehk kogu protsess põllult toidulauale toimub siin.”

Küll aga ei pruugi tooraine päritolu olla alati sama, mis tootmise või ettevõtte asukoht, selgitas tootearendus- ja turundusdirektor. “Värske toidu puhul märgitakse päritolumaaks riik, kus vili või loom on kasvatatud. Kui toiduaine on töödeldud, saab päritolumaaks riik, kus tehti toidukaubale viimane töötlus.”

Laik-Lõhmuse hinnangul on oluline tõsta tarbijate teadlikkust ja paremini selgitada, mida üks või teine tähistus pakendil tähendab. “Uuringu tulemused näitavad selgelt, et kodumaise eelistamine on inimeste jaoks oluline. Samas on vaid 42% vastajatest kindel või väga kindel, et suudavad põhitooraine päritolu pakendilt õigesti üles leida,” lausus ta.

Norstat viis Talleggi tellimusel uuringu läbi 31. juulist 5. augustini. Uuringus osales 1002 Eesti elanikku vanuses 16–74 aastat