Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professori Mati Roasto sõnul on ta kindel, et ostes kodumaist kanaliha jõuab tema toidulauale ohutu ja kvaliteetne linnuliha.
Maaülikooli teadlase poolt juhitud uurimisrühm avaldas 2016. aastal mainekas rahvusvahelises ajakirjas „Zoonoses and Public Health“ uuringu, mis kinnitas, et Eesti päritolu värske linnuliha on võrreldes imporditud värske linnulihaga termofiilsetest kampülobakteritest tunduvalt vähem saastunud.
„Toidupatogeen termofiilsed kampülobakterid põhjustavad nakkuslikku peensoolepõletikku, mis on Euroopa Liidus loomadelt inimestele ülekanduvatest haigustest esikohal. Samuti esines imporditud värskes linnulihas oluliselt rohkem haigustekitaja ravimresistentseid tüvesid, mis väga suure tõenäosusega viitab antibiootikumide väärkasutamisele,“ rääkis professor Roasto uuringu tulemustest.
Tema sõnul on haiguste ennetamise eesmärgil antibiootikumide kasutamine täna Euroopa Liidu riikides seadusega keelatud, mis on avaldanud positiivset mõju Eesti toodetele – võrreldes varasemate uuringutega on Eesti linnulihast isoleeritud kampülobakterite ravimresistentsus oluliselt langenud.
„See on rahvatervise seisukohalt väga oluline, sest maailmas tervikuna on antibiootikumide väärkasutamisest tingitud ravimresistentsed haigustekitajate tüved väga suureks probleemiks,“ ütles ta ja lisas: „Julgen kinnitada, et Eesti linnulihafarmidest pärinev kanaliha on ohutu ning kõrge mikrobioloogilise kvaliteediga, mistõttu eelistan ka ise Eesti päritolu linnuliha,“ sõnas Mati Roasto.
Temani on jõudnud informatsioon ka sellistest välismaistest linnulihatootjatest, kes soovivad nimetada kanaliha antibiootikumivabaks, millega tema teadlasena ei saa kuidagi nõustuda – uuringute tulemused väidavad vastupidist. Roasto sõnul on sellised loosungid suuresti tarbijaid eksitavad ning nendest tuleks loobuda, seda enam, et mõnikord on ravimite kasutamine täiesti näidustatud lindude haiguste ravis. „Ilma konkreetseid antibiootikume kasutamata ei saa rangelt piiratud kasvatustingimustes tekkida antibiootikumidele resistentseid või lausa multiresistentseid tüvesid,“ selgitas ta.
„Nii nagu inimesed aegajalt haigestuvad, nii võib ka linnufarmis kasvav lind haigestuda. Haigestumine ei ole ilmtingimata halbade pidamistingimuste või kehva sööda tagajärg. See on osa organismi elutsüklist ning haigestunud lind peaks saama ravi,“ selgitas Maaülikooli ekspert.
Kui lind on läbinud ravimikuuri ning saanud terveks, kehtib ravimijääkide toidulauale sattumise vältimiseks loomsete saaduste (liha, munad) realiseerimise eesmärgil tapakeeld. Ravimeid kirjutab lindudele välja vaid veterinaararst ning söödalisandina linnud ühtegi antibiootikumi ega muid ravimeid ei tohi saada.
„Eestis jälgitakse rangelt loomade heaolu nõudeid, mis keelavad muuhulgas ka igasuguse ennetava ravimimanustamise. Haiguste ennetamise eesmärgil antibiootikumide kasutamine tõstaks märkimisväärselt antibiootikumidele resistentsete mikroorganismide levikut, mida tuleb kõikvõimalike ratsionaalsete meetmetega vältida,“ kinnitas Roasto.
Mida saab teha tarbija kanaliha ning muu toidu ohutuse säilimiseks?
